ITESPA Blog

 Programmil on alati olemas arendus- ja ärimudelid. Arendusmudel on arengu eest vastutav, st. selle loomist, testimist ja hilisemad programmi uuendused. Esimene mudel on spiraal mudel . Kõik spiraalmudeli elutsükli etapid läbivad pöördeid, millest igaühel on projekteerimine, kodeerimine, projekteerimine, testimine jne. See protsess peegeldab nimetuse olemust: tõus, spiraali üks pööre (tsükkel) läheb läbi, et saavutada lõpptulemus. Lisaks ei ole vaja, et sama protsesside komplekti korrataks tsüklist tsüklisse. Kuid iga silmuse tulemused viivad peamise eesmärgini. Ärimudel on vastutav aga selle levimise eest, seal on selle müük, kuidas see levib, kas on programm tasuline või selle kasutamiseks on vaja tellimust. Siin aga rääkin tellimustest . Tellimus on selline mudel, kui kasutaja iga kuu annab programmi arendajatele raha, et kasutada mingeid programmi funktsioone. Nende rohkus ja kasulikkus otseselt sõltub kasutajalt investeeritud raha hulgast. Et näiteks Spotify . Ta annab kasutajate

 Kuna ma ise ei ole häkker, mul on raske hinnata selle raamatu sisu ja seda, milleks ma pean saada häkkeriks. Aga ma muidugi ei pea. Siin on mida ma sain aru sellest teosest. Esimene asi millest autor mainis on Kes on häkker. Nagu Raymond kirjutas, - "Häkkerid ehitasid Interneti. Häkkerid tegid Unixi operatsioonisüsteemist selle, mis ta on praegu. Häkkerid panid tööle veebi. Kui sa oled osa sellest kultuurist, oled sellesse andnud oma panuse ning teised selles olijad tunnevad sind ja nimetavad sind häkkeriks, siis oledki sa häkker."; See tähendab, et häkkerid on kultuur mis koosneb inimestest kelle panus Interneti ehitamiseks oli nähtav. Autor tõi raamatuses väga konkreetsed häkkeri põhioskust, millised on: Oskus programmeerida Oskus kasutada avatud lähtekoodiga UnixIT Oskus kasutada veebi ja kirjutada HTMLi abil Inglise keele oskus   Samuti on eraldi mainitud, mis vahe on häkkeril ja nohikul. Kokkuvõtteks, et olla tõeline häkker, peate olema avatud inimene, kes on valmis

 Lugesin kohe "The Case For Copyright Reform" raamatut, kus leidsin mitu pakkumist, kuidas saab muutuda autoriõiguse seadust. Lugedes mõtlesin tänapäeva autoriõiguse situatsioonist, kus kohe tuli meelde YouTube ja selle autoriõiguse seadused. Sellepärast, et YouTube'is saab teenida raha seal on väga ranged autoriõiguse kontroll. See tähendab, et kui mõni autor teeb näiteks muusikat, ja keegi tahab teda muusikat kasutada oma videos, siis peab ta omama õigust selle muusika kasutamisele. Kui ta ei omanda selle õigust, siis YouTube'i administratsioon hoiatab autorit, keelab selle video monetiseerimise, aga mõnel juhul ka blokeerib selle video, ja see on loogiline. Raamatu autorid tahaksid, et kõik materjalid internetid oleksid tavalisele kasutajale vabad kasutamiseks, kui selle kasutus ei tähenda raha teenimist. Ma arvan, et praegu on see nii on, saame vabalt jagada filmid, muusikat ja muud materjale üks-teisega. Mõtlen, et muidugi sellist muutusi tahaksid raamatu autorid

  Täna räägin netiketi reeglitest, nn Interneti-etiketist, mis kirjeldab 10 reeglit, kuidas Internetis käituda. Olen kaalumiseks valinud Interneti -vaidluste reegli, et te ei tohiks nendesse sekkuda.   Sageli juhtub, et foorumites, sotsiaalsete võrgustike postituste kommentaarides või mänguvestlustes tekivad vaidlused, mis võivad lõppkokkuvõttes kaasa tuua tõsisemaid tagajärgi, näiteks kogu sõja internetis. Nii et samas mängus võib tekkida konflikt, mis kestab kaua. Või võivad foorumisse ilmuda mõned sõdivad rühmitused, kes ei suuda kuidagi ühist keelt leida.   Reegel ütleb, et ärge sellistes konfliktides osalege, muidu te ei näe vaikne elu Internetis. Jah, mõnikord suunatakse niinimetatud "leegid" või provokatiivsed hukkamõistud õiges suunas ja kes selle vastu võtab, väärib seda sageli. Kuid parem on seda teemat mitte arendada ja selliseid arutelusid jätkata.

 Vaatasin üle Eesti infoühiskonna arendamise visiooni infoühiskonna arengukavast, kust leidsin ühe kõige vähem ja ühe kõige rohkem realiseerunud visiooni mis plaanis teeksid inimeste elu paremaks. Nüüdsest lähemalt.  Üks kõige vähem realiseerunud asi on targate tarbijate punkt milles räägitakse, et 2020. aastal saavad inimesed targemate tarbijaks, hoiavad ja säästavad raha, elavad tarkades majades ja ostavad rohkem e-poes. Kui rääkida inimestest, siis ei ole kõik inimesed targad tarbijad, mõned lihtsalt ei oska raha säästa. Aga tarkade majade punkt sobib ainult nendele, kes seda maja saab endale moodustada või ehitada.  Ja üks kõige rohkem realiseerunud visioon oli tervisehoiu ja sotsiaalteenuste kohta. 2020-2021 olid väga närvilised ühiskonna jaoks ja seal väga oluline oli tervishoiu ja kaugteenuste korraldamine. Ja ma arvan, et nii see läks. Isolatsiooni ajal paljud inimesed kasutasid internetis teenuseid, mis ei sundinud teid kodust uuesti lahkuma ega sundinud riskima, näiteks Bolt

Traditsiooniline meedia vaatab viimasel ajal innukalt teisi media-ressursile, püüdes omaks võtta mõningaid meetodeid informatsiooni esitamiseks ja muid asju. Kahjuks viib see ainult nende lagunemiseni. Seda võib märgata ka näiteks tänapäevastes telesaadetes, kus nad üritavad täie jõuga tänapäeva noortele meeldida, kuid väljastpoolt tegelikult näevad nad rumalad välja.     Märgitakse, et kaasaegne informatsiooni voog on väga kiire ja mahukas. See tähendab, et paljud toimetajad ei saa hakkama ning anda lugejatele kiiret ja asjatundlikut ülevaadet maailmas toimuvate asjade kohta. Nendel on lihtsalt vähe aega selleks.    Internet on väga kiire keskkond, kus et postita mingit uudist on vaja lihtsalt kirjutada tekst ja vajutada nuppu. Muidugi on inimesed kes eelistavad rohkem vana variant, kus on kõik paberis ja keegi toob neile uut ajalehe. Aga praegu on juba kõik kirjandus, ajakirjandus ja paljud meelelahutused migreerusid Internetisse. Me juba harjunud sellega, et iga hommikul meid ootava